korp! Rotalia: www.rotalia.ee » ET » Ülevaade » Ajalugu » Välismaa

Välismaa

Kommunistliku okupatsiooni ajal toimus sidepidamine ainult isikliku kontakti alusel ning olukord paranes mõnevõrra alles Saksa okupatsiooni ajal. Alates 1941. aasta sügisest käidi koos vil! Peeter Kõppu juures Maarjamõisas. 1943. aastal peeti koguni Rotalia 30. aastapäevale pühendatud kommerss, millest võttis osa 113 rotalust.

Paralleelselt samal ajal tekkis Helsingi koondis, mille tegevuse alguseks võib lugeda 18. detsember 1943. Rotalia Helsingi konvendist oli Soome sõjaväes 18 rotalust, nendest 8 ohvitseridena ja 10 sõduritena. Suur osa nendest liitus "soome poistega" ning pidas lõpplahingud eesti pinnal.

Pärast Eestist lahkumist järgneb Rotalia tegevuses paguluse ajajärk. Esimene rotaluste kogunemine toimub vil! Jüri Uluotsa viimsele teekonnale saatmisel, 13. jaanuaril 1945 Stockholmis. Sellele järgneb Rotalia Rootsi koondise asutamine aprillis 1945. Ka Saksamaal koondavad rotalused oma ridu ning 1945. aastal asutatakse koondised Augsburgis ja Gieslingenis, kus asusid põgenike laagrid. 1948. aasta aprillikuul registreeritakse Erlangeni ülikooli juures Rotalia konvent, millega algab uus ja tegevusrikas ajajärk Rotalia ajaloos

1949. aastal algas tugev emigratsioon USA-sse, Kanadasse ja Austraaliasse, millega kaasnes Rotalia tegevuse kandumine nendesse maadesse. Peagi asutati koondis New Yorgis (7. mai 1949), kus jätkab oma tegevust Erlangenis asutatud konvent.

Paralleelselt toimusid 28. jaanuaril 1950. aastal Kanada koondise asutamine Torontos ja 14. juunil 1953. aastal Austraalia koondise asutamine Sydneys. Hiljem asutati konvente üle maailma ka teisesse piirkondadesse (Lund, Chicago, Los Angeles, Seattle, Vancouver, Montreal jne.). Praeguseks on Rotalia tegevuse koordineerivaks keskuseks Ülemaailmne Vilistlaskogu, mille juhatus vahetub eri koondiste vahel.

Leidsid kirjavea? On soovitusi selle lehe kohta? Võta ühendust veebimeistriga.